Valuravi ohutult ja sõltuvuseta

Valu mõistmine

Kahjuks saadab valu meid kogu elu jooksul. Lapsena kukkudes jalgrattalt ja lüües end vastu maad, kuuma panni puudutades või raskust valesti tõstes ja selga ´ĺukustades´´- need on kõik näited valust. Valu on keeruline kehatunnetus, mis annab märku võimalikust füsioloogilisest probleemist. See on hoiatav signaal, et kehas võib midagi olla korrast ära.

Valukogemus on igal inimesel erinev- einevalt tuntav, erinevalt kirjeldatav. Seetõttu võib valu määratlemine ja ravimine mõnel juhul olla keeruline.

Valu võib jagada:

– Äge valu on lühiajaline, kestab kuni 6 nädalat ja kaob tavaliselt siis, kui selle põhjus on kõrvaldatud.

– Subakuutne valu kestab 6 kuni 12 nädalat.

– Krooniline valu kestab kauem kui 3 kuud ja selle keerukuse tõttu on sellest sageli raske jagu saada. Krooniline valu võib olla pidev (näiteks artriidi korral) või episoodiline (näiteks migreenihoogude korral). Vahelduv valu kordub, kuid katkeb ägenemiste vahel.

DIAGNOOSIMINE

Valu diagnoosimine on ravi planeerimisel ülioluline, sest valu täpne tüüp ja asukoht aitavad määrata kõige tõhusamat raviviisi. Arst alustab patsiendi põhjalikust küsitlemisest – esitab küsimusi valu olemuse, kestuse, intensiivsuse ja valu mõjutavate tegurite kohta. Valu põhjuse väljaselgitamiseks võidakse teostada ka füüsilisi ja meditsiinilisi uuringuid, nagu röntgen, ultraheli või MRT.

Valuskaala

Valuskaala kasutamine on vajalik valu intensiivsuse hindamiseks ja ravi efektiivsuse jälgimiseks. Patsientidel palutakse hinnata oma valu skaalal 0-10, kus 0 tähendab valu puudumist ja 10 väljakannatamatu valu. See metoodika aitab arstil mõista, kuidas valu mõjutab patsiendi elukvaliteeti ja võimaldab edasiste ravimeetmete adekvaatset planeerimist.

VALURAVI strateegiad

Kerge kuni mõõdukas valu

Kerget kuni mõõdukat valu ravitakse kõige sagedamini mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega (NSAID). Need ravimid leevendavad tõhusalt nii valu kui ka põletikku, kuid nende kasutamisega võivad kaasneda kõrvaltoimed, nagu maoärritus ja maohaavandid. Kergemate valude korral kasutatakse sageli ka paratsetamooli, mis lisaks valuvaigistavale toimele aitab alandada kehatemperatuuri. Kõiki valuvaigisteid tuleb tarvitada vastavalt juhistele ning mitte ületada soovitatud annuseid.

Tugev ja väga tugev valu

Tugeva valu, sealhulgas onkoloogilise valu, selja-ja liigesevalude korral ning olukordades, kus tavapärane ravi ei ole olnud piisavalt tõhus, kasutatakse sageli opioidanalgeetikume. Opioidid on kesknärvisüsteemi mõjutavad narkootilised ained, millel on tugev valuleevendav toime. Siiski kaasnevad nende kasutamisega riskid, sealhulgas sõltuvuse teke, võõrutusnähud, raviefektiivsuse vähenemine ning hingamisdepressiooni oht.

Opioidravi peab toimuma alati arsti range järelevalve all.

Enne opioidide määramist hindab arst hoolikalt, kas on võimalik rakendada alternatiivseid ravimeetodeid. Näiteks võib esmavalikuks olla tsentraalse toimega mitteopioidne valuvaigisti, millel on ka lihaseid lõõgastava, krambivastase ja antidepressandi toimega omadusi.

Mõned kõige sagedasemad valud ja nende ravi

Seljavalu

Seljavalu on üks levinumaid valuliike, mis võib olla nii äge, kui ka krooniline. Ägedat seljavalu ravitakse tavaliselt mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega, kuid pikaajaline valu võib vajada integreeritud lähenemist, sealhulgas füsioteraapiat, antidepressante või isegi opioide, sõltuvalt valu raskusest.

Onkoloogiline valu

Onkoloogiline valu on äärmiselt keeruline ja vajab sageli tugevaid valuvaigisteid, sealhulgas opioide. Arstid võivad patsiendi seisundi leevendamiseks soovitada ka toetavaid ravimeetodeid, näiteks psühholoogilist tuge või alternatiivseid meetodeid, näiteks nõelravi.

Ortopeediline valu

Liigese-, lihas- või luukahjustusega seotud ortopeedilist valu ravitakse sageli mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite, füsioteraapia ja vajadusel tugevamate valuvaigistitega. Oluline on pöörata tähelepanu patsiendi individuaalsele ravivastusele ja kohandada ravimi annust vastavalt vajadusele.

Nugaros skausmas

Nugaros skausmas – vienas iš dažniausių skausmo tipų, gali būti tiek ūminis, tiek lėtinis. Ūminis nugaros skausmas dažniausiai gydomas nesteroidiniais vaistais nuo uždegimo (NVNU), tačiau ilgalaikis skausmas gali reikalauti integruoto požiūrio, įskaitant fizinę terapiją, antidepresantus ar net opioidus, priklausomai nuo skausmo stiprumo.

Onkologinis skausmas

Vėžio sukeltas skausmas yra itin sudėtingas ir dažnai reikalauja stiprių skausmą malšinančių vaistų, įskaitant opioidus. Gydytojai taip pat gali rekomenduoti palaikomąją terapiją, pavyzdžiui, psichologinę pagalbą ar alternatyvius metodus, tokius kaip akupunktūra, siekiant palengvinti paciento būklę.

Ortopedinis skausmas

Ortopedinis skausmas, susijęs su sąnarių, raumenų ar kaulų pažeidimais, dažnai gydomas NVNU, fizioterapija ir, esant būtinybei, stipresniais skausmą malšinančiais vaistais. Svarbu atkreipti dėmesį į individualų paciento atsaką į gydymą ir reguliuoti vaistų dozes pagal poreikį.

Tähtis teada

Valuravi otsuste tegemisel on äärmiselt oluline järgida arsti antud juhiseid. Ainult arst saab adekvaatselt hinnata ravimeetodi tõhusust, võimalikku kõrvaltoimete riski ning määrata sobiva raviskeemi. Iseravimine või ravimite vahetamine ilma professionaalse nõustamiseta ei ole soovitatav.

Kõige sobivama valuravi meetodi leidmiseks tuleks alati konsulteerida oma raviarstiga.

Teave tervishoiutöötajatele:

Opioidravi alustamise edasilükkamise võimalustest saab lugeda neuroloog dr Gintarė Žemgulytė artiklis, mis on avaldatud ajakirjas „Pain Medicine“. Artikkel on kättesaadav siin:

Täiendava teabe saamiseks helistage numbril: +370 7000 1320

Informatsioonipõhine:

-Management of cancer pain in adult patients: ESMO Clinical Practice Guidelines. Annals of Oncology, 2018
-European guidelines for the management of chronic nonspecific low back pain in primary care. Eur Spine J (2006).